reede, 21. september 2012

Õueseikluse kolmas nädal... :)

ESMASPÄEV, 17. SEPTEMBER
Lapsed said kirja Kriss -Sass- Saalt, kes kirjutas, sellest, kuidas ta nädalavahetusel seenel käis. Veel kirjutas ta lastele, et ta peitis rühma ära ühe põneva raamatu ühest putukast, kellel on 6 jalga ja tiivad ja kes vahepeal on ka röövik. Lapsed arvasid kohe ära, et raamat on liblikast. Kui kiri loetud sai hakkasimegi peidetud raamatut otsima. Raamat jutustab sellest, kuidas röövikust saab liblikas. Lapsed kuulasid huviga, kuidas munetud munast saab lõpuks liblikas.
Õue jõudes vaatlesime ilma, meil oli kaasas termomeeter, mis näitas, et õues on 17 kraadi sooja. Puud liikusid päris korralikult, tundsime ka ise, et puhub tugev tuul. Puudelt maha kukkunud lehed keerlesid tuule käes.
Jagasime lapsed 5 meeskonda ja iga meeskond sai omale karbi. Karpi pidi iga meeskond koguma nii palju erinevaid värve loodusest, nagu nad leiavad. Aega selleks  oli 10  minutit. Kõik meeskonnad olid töökad ja tublid ja karbid olid täis väga erinevaid värve loodusest. Karpides oli erinevat värvi puulehti, taimede lehti, kive, käbisid, pihlamarju, lilleõisi linnusulgi, puuoksi jne.  Pärast uurisime kõik karbid läbi ja arutasime, missugune leht või vili missuguse puu juurde kuulub.
 
Mängisime veel ühte lõbusat mängu, millel nimeks: „Kes ma olen?“ Ühele lapsele kinnitati pesulõksuga seljale mõne elusolendi (lind, loom, konn, putukas) pilt, nii, et ta seda ise ei näinud. Nüüd tuli hakata arvama, kes ta on, küsides teistelt küsimusi. Lapsed võisid vastata vaid „ei“ ja „jah“. Kui nimi arvatud, sai järgmine laps järgmise looma või linnu pildi seljale. Lastele pakkus mäng palju nalja ja rõõmu.




  
TEISIPÄEV, 18.SEPTEMBER
Kuna puid ja lehti oleme juba eelnevatel nädalatel väga palju uurinud, otsustasime täna rohkem lindudest rääkida, kes puude otsas elutsevad. Selleks vaatasime raamatut „Linnud meie naabruses“ ning erinevaid pilte toredatest lindudest. Lastele meeldis väga lind Pöialpoiss, kuna tal oli väga huvitav nimi ning lapsed said ka teada, et tema on kõige väiksem lind Eestis, ainult pöidlapikkune. Proovisime kõik enda pöidla peal vaadata, kui pisike see linnuke on. Suuremat osa piltidel olevatest lindudest lapsed juba tundsid.
Õues mängisime erinevaid õppe- ja liikumismänge. Esimeseks mänguks jagas õpetaja lastele kätte pildid erinevate lindudega ning 3 rõnga sees kükitasid lapsed, kes olid lindude emad. Emad pidid üles otsima etteöeldud linnu, kes oli tema poeg. Kordasime mängu mitmeid kordi, et kõik lapsed saaksid osaleda. Lapsed tundsid ära kõik linnud.
Teine mäng oli „Varesed ja varblased“, kus lapsed olid jaotatud kaheks võistkonnaks – varesteks ja varblasteks. Varblased asusid ühel pool rivis ja varesed teisel pool ning hakkasid üksteise poole vaikselt astuma. Kui õpetaja hüüdis „varesed“, pidid varesed varblasi püüdma ja kui õpetaja hüüdis „varblased“, pidid varblased vareseid püüdma. Lastele see mäng väga meeldis ning lõpuks varblased võitsid.
Viimaseks mänguks oli „Linnukaupleja“, kus ostja tuli ostma endale linde. Lastele oli eelnevalt lindude nimed kõrva sosistatud. Müüja maksis linnu eest raha ära ning pidi siis vastavaid lindusid taga ajama. Lind oli pääsenud, kui ta oma kohale tagasi jõudis. Müüjaks oli meil seekord Eva Liisa ning ostjaks Mathias. Teised olid toredad linnukesed J
KOLMAPÄEV, 19. SEPTEMBER
Meie rühma lapsi, eriti poisse huvitavad väga teemad, mis on seotus putukatega. Tänast päeva alustasime õppefilmi vaatamisega („Minu esimesed avastused looduses- Lepatriinu) Lapsed said palju teada lepatriinu eluviisi kohta- mida sööb, kuhu muneb, kes on tema vaenlased jne.  Uurisime veel  putukaraamatust, missuguseid putukaid  me teame ja kes võiksid elada meie lasteaia hoovis. Lapsed oskasid nimetad päris palju erinevaid putukaid.
  Õues jagasime lapsed meeskondadesse, lapsed said oma meeskonna nime pildiga templi käe peale . Iga meeskond sai klaasist purgi, labidad, luubid ja kausid, et  uurida mulda ja mullas elavaid ussikesi. Kõik meeskonnad asusid õhinaga tööle. Rõõm oli vaadata, kuidas lapsed oskavad juba ilusasti ühtse meeskonnaga koos töötada. Kes kaevas, kes pani ussikesi purki, kes uuris luubiga lähemalt, kus ussikesed peidus on. Küll oli tore pärast läbi purgi ussikeste toimetamist vaadata.
Kui ussikesed uuritud, asusid meeskonnad putukaid otsima. Tundub, et putukad hakkavad juba talveuneks valmistuma, sest lapsed leidsid vaid 2 sipelgat. Tore oli neid läbi suurenduskaasi jälgida ikka. Mängisime mängu "Sipelgas, sipelgas- kärbes" kus lapsed pidid kordamööda  nimetama erinevate putukate nimesid. Lapsed teadsid väga paljude putukate nimesid, näiteks ka kärsakat ja ninasarvikpõrnikat :)


NELJAPÄEV, 20.SEPTEMBER
Vaatasime täna erinevaid pilte putukatest, lapsed teadsid kõikide putukate nimetusi. Ainult kuldpõrnikas tekitas natukene raskusi. Rääkisime, mida täna õues tegema hakkame – läheme Lepistiku parki jalutama ja otsime endale sealt mingisuguse huvitava leiu (oksa, kivi, lehe vms). Seejärel mängime täringumängu, mille käigus valmib põrnikas ning meisterdame ka ise plastiliinist ja looduslikust materjalist putuka.
Jalutuskäik Lepistiku parki tekitas palju elevust, vaatasime erinevaid puid, taimi, ojakest, otsisime linde ja loomi. Lastel oli eelmisest korrast ka meelde jäänud, kus asub puu tigudega, kus on seened puu otsas ning kus on puu sees väike „hiireuruke“. Erilisi leidusid väga palju ei olnud. Riko leidis väikese värvilise kivikese, Triinu väikese kastanimuna, Mathias pihlamarja ja kuivanud lehekese.

Kui olime lasteaia õuealale tagasi jõudnud, mängisime mängu „Põrnikas“ , kus lapsed olid jaotatud 3 võistkonda ning iga võistkond sai kordamööda täringut veeretada. Alguses pidid kõik nr 1 saama, et  mängu üldse alustada. Iga numbriga sai teatud arvu veeretanud laps joonistada põrnikale kas keha, jalad, pea, tundlad või silmad ja kelle võistkond kõige enne põrnika valmis joonistas, oli võitnud. See mäng nõudis lastelt palju kannatust ja ootamist ning lapsed õppisid üksteisega arvestama.
Kõige lõpuks sai iga laps endale plastiliini tüki, millest sai teha putukale keha. Siis pidid kõik ümberringi erinevaid looduslikke materjale otsima ja oma putuka valmis meisterdama. Valmisid nii sajajalgsed, sipelgad kui ka liblikad.


REEDE, 21.SEPTEMBER
Täna oli õues ilus päikesepaisteline ilm, uurisime lastega ilma ning täitsime ära ilmakalendri. Paistis päike, olid mõned valged pilved ja oli üsna tuulevaikne. Seejärel rääkisime lastega, mis täna toimuma hakkab. Kordasime üle nädalapäevad ning rääkisime, et homme algab sügis. Lapsed teavad juba väga hästi sügise tunnuseid ja ka seda, kuidas aastaajad vahelduvad. Rääkisime ka sellest, et täna on meie majas üks huvitav õppus kavas – tuletõrjeõppus. Kordasime üle, millised on reeglid tulekahju korral käitumiseks.
Aga toas meisterdasime eelseisvaks pereseikluseks lastega toredad putuka peakatted. Ning seejärel panime riidesse ning jäime häirekella ootama. Kui oli kõlanud 2 häiret, võisime juba välja hakata liikuma. Lapsed olid väga tublid ja käitusid rahulikult.
Õues mängisime veel ühte putukamängu, mille pealkiri on „Üks mesimumm“. Lapsed seisid ringis ning hoidsid rusikas käsi ees. Õpetaja hakkas ükshaaval laste käte peale patsutama ja ise lugema: „Üks mumm, teine mumm, kolmas mumm, neljas mumm, viies mumm, kuues mumm, seitsmes mumm, kontrollime!“. Sõna „kontrollime“ ajal läks lapse rusikas selja taha. Lõpuks jäi alles ainult üks rusikas, mis oli seekord Riko oma.  Ja Rikost sai meil selle mänguga üks suur mesimumm J

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar